hunt ja koer

Elas kord hunt ja koer, kes olid omavahel head sõbrad. Ühel päeval, kui hunt oli kaevust vett tooma läinud, nägi ta kaevu põhjas kulda. Ta hakkas kutsuma koera, aga siis ta mõtles, et kas on ikka mõtet koera kutsuda, siis ma ei saaks kõike kulda endale. Ta hakkas vaikselt kaevu ronima, ta libises ja kukkus sisse. Koer kuulis, kuidas keegi karjub kaevus, ta nägi, et see oli hunt. Kui hunt välja sai, siis ta ütles, et kaevu põhjas on kuld ja koer vastas: "See ei ole kuld, vaid on kollane kivi, mille sinna viskasin, ei tohi nii ahne olla, hunt!"